Viirused

1) Mis on arvutiviirus? Milliste viirustega oled sina kokku puutunud?

Arvutiviiruseks kutsutakse programmi, mis levitab end ise ning kahjustab arvuteid. Arvatavasti olen saanud viirustega nakatunud elektronkirju.


2) Mille järgi saad aru või oletad, et arvuti on viirusega nakatunud?

Sageli võib viiruse olemasolust aru saada vaid kaudsete tunnuste järgi. Näiteks hakkab arvuti põhjuseta ise taaskäivituma või keelduvad mõned programmid töötamast. Ka arvuti töö aeglustumine võib viidata arvutiviirusele.


3) Millist liiki arvutiviirusi sa tead? Too näiteid.

Failiviirus, algkäivitusviirus, makroviirus.


4) Mis on Trooja hobune ehk troojalane? Mille poolest on ta ohtlik?

Troojalane on viiruserühm. Kui kasutaja arvutis töötab, loeb trooja hobune tema paroole, millega ta arvutisse või oma meilipostkasti siseneb, ning võib need saata oma looja või levitaja meiliaadressile. Nii võidakse lugeda võõraid kirju. Internetipanga paroolide teadasaamisel on aga kasutaja raha ohus. Eks tõesta pärast, et sa magasid sel ajal, kui su kontolt ülekandeid tehti! Kujuta ette, mis võib juhtuda siis, kui troojalane pääseb panga serverisse, kus säilitatakse andmeid kõigi klientide hoiuste kohta. Selliste viiruste poolt tekitatavat ohtu ei tasu alahinnata.


5) Milliseid arvutit ohustavaid programme on peale viiruste? Kuidas need levivad?

Peale arvutiviiruste võib arvutisse sattuda ka muid sinu tööd häirivaid programme ehk pahalasi nagu nuhkvara, mis on mõeldud kasutaja järgi nuhkimiseks, või reklaamiaknaid avav reklaamvara. Viirustest eristab muid pahalasi põhiliselt see, et nad end ise ei levita. Tavaliselt paigaldab pahalase arvutisse pahaaimamatu kasutaja ise koos mõne Internetist laaditud programmiga. Pahalased levivad aktiivselt ka failivahetusprogrammide keskkonnas.


6) Kuidas vältida viiruste sattumist arvutisse?

Ära salvesta arvutisse tundmatu või kahtlase päritoluga programme ja dokumente. Kui arvuti on lülitatud kohtvõrku, siis ei tohi tema andmekandjad olla võrgus terves mahus kättesaadavad. Igasuguste võrguressursside kasutamine peab olema kaitstud parooliga, mida tuleks regulaarselt vahetada, näiteks kord kuus.Kõik võõrad disketid ja CD-d, mida arvutis on vaja kasutada, tuleb enne viirusetõrjeprogrammi abil üle kontrollida.


7) Kuidas kontrollida arvutit viiruste olemasolu suhtes? Kuidas toimida, kui viirusetõrjeprogramm avastab kontrollides viiruse?

Arvuti tavakontrolliks tuleb valida Scan My Computer, konkreetse ketta (näiteks sõbralt saadud disketi või CD) puhul aga selle ketta kontrollimine. Kui on kahtlus, et arvutisse kopeeritud fail võib olla nakatatud, saab kontrollida ka ainult vastavat kausta või faili.Leidnud viiruse, püüab viirusetõrje programm nakatunud faili „terveks ravida”. See tähendab failist viirust sisaldava osa eemaldamist ja faili nakatumiseelse seisundi taastamist. Alati see ei õnnestu, sest viirus võib olla faili mõne osa kustutanud ja selle endaga asendanud.


8) Miks on vaja värskendada viiruste andmebaasi? Kuidas seda teha?

Oma arvutis tasub uuendada viiruste andmebaasi nii tihti kui võimalik, soovitavalt vähemalt kord nädalas. See ei võta palju aega, aga viiruserünnaku õnnestumise risk väheneb oluliselt.


9) Kui tihti peaks arvutit viirusetõrjeprogrammiga kontrollima? Kui tihti tuleks viirustõrjeprogrammi andmebaasi värskendada?

Arvutit tuleb viirusetõrje programmi abil kontrollida regulaarselt, soovitavalt vähemalt kord nädalas. Sama tihti tuleb värskendada ka viiruste andmebaase.